Saaremaa on Eesti suurim saar ja üks armastatumaid reisisihte nii eestlaste kui ka välismaiste külaliste seas. Siin on lubjakivipangad, meteoriidikraater, keskaegne linnus, kadakased karjamaad ja Kuressaare kuurordilinn – seega leidub tegevust nii perega reisijatele kui ka loodusesõpradele. Selles artiklis tutvustame Saaremaa loodust, ajalugu ja vaatamisväärsusi, et saaksid oma reisi paremini planeerida.
Saaremaa numbrites
Saaremaa pindala on 2683 km² ning Sjællandi, Ojamaa (Gotland) ja Fyni järel on see suuruselt neljas saar Läänemeres. Saare rannajoone pikkus on ligikaudu 874 km. 2020. aasta seisuga elas Saaremaal 31 435 inimest. Koos lähisaartega kuulub saar Saaremaa valla koosseisu, mis moodustab suurema osa Saare maakonnast.
Loodus
Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Lääneosas kerkivad Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgendik ning põhjarannikul kõrgub pankrannik. Saare kõrgeim koht Viidumägi ulatub 58,8 meetrini üle merepinna. Saaremaa aluspõhja moodustavad siluri ajastul tekkinud lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel ja paemurdudes. Saar tõuseb merest endiselt umbes 1,5–2,5 mm aastas.
Merelise kliima ja mitmekesise mullastiku tõttu on saare taimestik väga rikkalik: siin kasvab üle 900 taimeliigi, mis on umbes 80% Eestis kasvavaist liikidest. Nende hulgas on haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ja allikasood. Lääne-Saaremaa on Eesti kõige liigirikkam ala ning seal asub Viidumäe looduskaitseala.
Saarel on umbes 80 järve, millest enamik on maakerke tõttu merest eraldunud madalad rannajärved. Suurim neist on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht (14,4 km²). Maastikuliselt omapäraseim on lääneosa metsade vahel paiknev rohkete saarekestega Karujärv.
Kaali meteoriidikraater
Saaremaa üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on Kaali meteoriidikraater. Mõnede uurimuste kohaselt langes Kaali meteoriit noorema pronksiaja või eelrooma rauaaja paiku (800–400 eKr), mil Saaremaa oli juba suhteliselt tihedalt asustatud. Sündmus pidi jätma elanike mällu sügava jälje. Kaali järve kaldale rajati kultuskoht, mida ümbritses poolkaares paemüür.
Muinaslinnused ja ajalugu
Saaremaa maastikku ilmestavad kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110–150 meetrit ja säilinud vallid on 5–10 meetri kõrgused. Vanimad inimasustuse jäljed saarel pärinevad keskmise kiviaja lõpust, aastatest 6000–4900 eKr, mil saarele saabusid hülgekütid.
13. sajandi ristisõdade ajal osutas Saaremaa koos Muhuga võõrvallutajatele kõige visamat vastupanu. Saar alistati alles 1227. aastal pärast Valjala maalinna piiramist. Hiljem kuulus Saaremaa Taanile (1559–1645), seejärel Rootsile ning 1710. aastast Vene tsaaririigile. Eesti keeles kutsuti saart kuni 18. sajandini ka Kuresaareks, saksa ja rootsi keeles aga Öseliks. Lennart Meri on esitanud hüpoteesi, et Saaremaa oli antiikaja maadeuurija Pythease kirjeldatud saar Thule.
Saaremaa 20. sajandil
20. sajandi alguses oli Saaremaa maa üldiselt väheviljakas ja üle 80% elanikest tegeles põllumajandusega. 1917. aasta oktoobris vallutasid saare operatsiooni Albion käigus Saksa keisririigi väed, kelle okupatsioon kestis 1918. aasta novembrini. 1920. ja 1930. aastatel moodustas Saaremaa suurema osa samanimelisest maakonnast, mis oli üks iseseisva Eesti Vabariigi 11 maakonnast. Saare maakond taastati 1991. aastal. Ajaloohuvilisele pakub saar seega lugusid alates kiviajast kuni tänapäevani – iga küla ja mõisa taga peitub oma lugu, mida tasub reisil kohalikelt küsida.
Kuressaare – kuurordilinn
Kuressaare on ajalooline suvitus- ja kuurortlinn ning üks Läänemere regiooni külastatavamaid turismipiirkondi. Esimesed teadaolevad turismigrupid külastasid saart juba 19. sajandi keskel, kui Kuressaare lähedalt avastati suured raviva toimega muda varud. Kuurordi õitseaeg oli aastatel 1918–1940. Nõukogude okupatsiooni ajal (1944–1991) oli kogu Saaremaa kuulutatud kinniseks piiritsooniks, mistõttu turism taaselustus alles pärast taasiseseisvumist.
Kuidas Saaremaale reisida?
Esimene aurik General Surovtsev hakkas Saaremaa ja mandri vahel sõitma 1902. aastal. Tänapäeval jõuab Saaremaale mandrilt parvlaevaga; ajakohased sõiduplaanid ja piletid tasub suvisel hooajal varakult üle kontrollida ja broneerida.
Nõuanded perega reisimiseks
- Planeeri päevad piirkondade kaupa – saar on suur ja vahemaad pikad.
- Ühenda loodus ja ajalugu: hommikul pankrannik või rannajärv, pärastlõunal Kaali kraater või mõni maalinn.
- Kuressaares saab nautida spaasid ja jalutada vanalinnas.
- Võta kaasa binokkel – Lääne-Saaremaa liigirikas loodus pakub palju avastamist.